In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Üldinfo » Transport ja liiklus


Üldinfo


Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim

Turism


Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja kehtestamine

Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määrus nr 39
Määrus kehtestatakse "Ühistranspordiseaduse"
paragrahvi 52 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala
Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib sõitjate ja pagasi tasulist vedu bussi ja sõiduautoga (taksoga).
§ 2. Üldsätted
(1) Eeskiri on kohustuslik kõigile vedajatele ja sõitjatele.
(2) Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult liiniveo, juhuveo või taksoveo korras.
(3) Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel.
(4) Maanteeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi tegevusluba) käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba. Tasu eest korraldatav sõitjatevedu on tegevusloa ja sõidukikaardita keelatud.
(5) Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale bussiveoks vedaja registreerimiskoha järgne maavalitsus.
Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus registreeritud vedajale annab ühistranspordiloa ja sõidukikaardi linnavalitsus.
(6) Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale tema registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus. Taksoveoloa andmise korra oma haldusterritooriumil kehtestab valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.
(Teede- ja sidemin m 21.11.2000 Nr.92 jõust.03.12.2000)
(7) Vedaja võib sõitjateveol kasutada ainult sõidukit, millele on tegevusloa alusel väljastatud sõidukikaart.
(8) Sõitjatevedu on lubatud korraldada sõidukiga, mis on valmistaja poolt ette nähtud sõitjate veoks ja vastab sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele. Sõiduk peab olema kantud Eesti riiklikku autoregistrisse, olema vedaja omandis või vedaja poolt renditud.
(9) Sõitjaid võib vedada sõidukis ainult valmistaja poolt ettenähtud kohtadel ja viisil.
(10) Ühissõidukil peab olema vedaja nimi ja/või teenindusmärk, liinil töötamise ajal lisaks liini number ja liini nimetus.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud:
- liinivedu korraldatakse valla-, linna-, maakonna-, kaug- või rahvusvahelise liiniveo korras ja see peab vastama käesoleva eeskirja 2. peatükis toodud liiniveo nõuetele ja rahvusvaheline liinivedu ka Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele. Liiniveo sõiduplaani koostamist korraldab kommertsliiniveol liiniloa andja. Avalikul liiniveol korraldab liiniveo sõiduplaani koostamist avaliku teenindamise lepingu osaline omavalitsusorgan või maavalitsus;
- juhuvedu korraldatakse riigisisese ja rahvusvahelise veo korras ja see peab vastama käesoleva eeskirja 3. peatükis toodud nõuetele ja rahvusvaheline juhuvedu ka Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele;
- taksoveo korraldus peab vastama käesoleva eeskirja 4. peatükis toodud nõuetele.

2. peatükk
LIINIVEDU

§ 3. Üldsätted
(1) Avalikku liinivedu võib korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba ja avaliku teenindamise leping.
(2) Avaliku teenindamise lepingud oma haldusterritooriumi avalikule liiniveole sõlmivad valla- ja linnavalitsused või nende volitatud ametiasutused ning maavalitsused. Avaliku teenindamise lepinguid võivad sõlmida ka piirkondlikud ühistranspordikeskused, kui neid on selleks volitatud.
(3) Kommertsliinivedu võib korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba ja liiniluba.
(4) Liiniloa annab vedajale, kellel on ühistranspordiluba:
1) valla- või linnavalitsus bussiveoks valla- või linnaliinil;
2) maavalitsus bussiveoks maakonnaliinil;
3) Teede- ja Sideministeerium bussiveoks kaug- ja rahvusvahelisel liinil.
(5) Liinivedu (kaasa arvatud ajutine liinivedu) on ilma liiniloata, avaliku teenindamise lepinguta (ka eriotstarbelise avaliku teenindamise lepinguta) või vedaja ja tellija vahelise eriotstarbelise kommertsliiniveo lepinguta keelatud.
(6) Rahvusvahelist liinivedu võib korraldada ühistranspordiloal Teede- ja Sideministeeriumi poolt tehtud rahvusvahelist sõitjatevedu lubavat kannet omav vedaja, kes vastab Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele.
(7) Rahvusvahelise liiniveo korraldamisel peab vedaja järgima Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) nõudeid.
(8) Siseriikliku liiniveo korraldamisel peab vedaja järgima mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja korralduse eeskirja sätteid.
(9) Eriotstarbelist liinivedu võib korraldada vedaja, kellel on liiniluba või tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise või kommertsliiniveo leping.
(10) Liiniveol kasutatavad ühissõidukid peavad olema selleks projekteeritud ja ehitatud ning sobima vastavalt valla-, linna-, maakonna- või kaugliini teenindamiseks.
(11) Väikebussiliin on sõitjateveo liin, millel kasutatakse 6-23 istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) sõidukit.
(12) Peatused sõitjate ühissõidukisse sisenemiseks ja väljumiseks määratakse sõiduplaaniga. Valla-, linna- või maavalitsus võib valla-, linna- ja maakonna väikebussiliinidel teha erandeid reisijate sisenemise ja väljumise korras.
(13) Valla-, linna- ja maakonnaliinide ühissõidukites peavad olema tähistatud istekohad lastele ja puuetega inimestele. Teised sõitjad on kohustatud need istekohad vajadusel vabastama.
§ 4. Vedaja kohustused ja õigused
(1) Vedaja peab tagama sõitjate ohutu ja sõiduplaanis ettenähtud ajal kohaletoimetamise ning veoteenuse kvaliteedi.
(2) Vedajal on õigus kommertsliinidel kasutada lisabusse sõiduplaanis ettenähtud väljumisaegadel. Avalikul liiniveol lisabusside kasutamine sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.
(3) Vedaja korraldab teabe andmist kommertsliiniveol sõiduplaanide, piletihindade ja piletimüügi korralduse, sõidusoodustuste ja muu liiniveoga seonduva kohta. Teabe andmise korraldamine avalikul liiniveol sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.
§ 5. Sõiduki juhi kohustused ja õigused
(1) Sõiduki juht on kohustatud:
1) toimetama sõitja ohutult sihtkohta sõiduplaanis ettenähtud ajal, tagama veoteenuse kvaliteedi ja kindlustama pagasi säilivuse;
2) müüma sõitjale sõidupileti vastavalt kehtestatud sõidupileti hinnale;
3) sõidukis mitte suitsetama;
4) raadio kuulamisega mitte häirima sõitjaid;
5) olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt;
6) abistama sõitjaid pagasi paigutamisel;
7) aitama kaasa kontrollimisõigusega ametiisikul kontrolli läbiviimisele ühissõidukis.
(2) Sõiduki juhil on õigus paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 3 toodud rikkumiste korral nõuda sõitja ühissõidukist lahkumist.
§ 6. Sõitja õigused ja kohustused
(1) Sõitjal on õigus:
1) saada veoteenust tasutud ulatuses;
2) saada seadusega ettenähtud sõidusoodustust;
3) saada teavet paragrahvi 9 lõigetes 7 ja 8 toodud liiniveoga seonduva kohta;
4) vedada pagasit vastavalt kehtivale korrale;
5) vedada koera. Koer peab olema lõastatud ja suukorviga, v.a pimeda juhtkoer;
6) nõuda ühissõiduki juhilt tema poolt paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud kohustustest kinnipidamist.
(2) Sõitja on kohustatud:
1) omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti;
2) ühissõidukisse esiuksest sisenemisel esitama ühissõiduki juhile eelnevalt omandatud sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi. Sõidupileti puudumisel ostma sõidupileti sõiduki juhilt või märgistama kompostriga eelnevalt ostetud üksikpileti (talongi) kohe pärast sisenemist;
3) hoidma sõidupileti alles sõidu lõpuni;
4) tagama temaga kaasasoleva lapse, samuti lapsevankris või -kärus oleva lapse ohutu sõidu;
5) tagama, et temaga kaasasolev koer ei sega teisi sõitjaid;
6) esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel.
(3) Sõitjal on keelatud:
1) sõita ühissõidukis joobes, määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid;
2) avada või sulgeda aknaid ja luuke ilma ühissõiduki juhi loata;
3) takistada uste avanemist ja sulgumist;
4) häirida ühissõiduki juhti ning takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd;
5) vigastada, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust;
6) seada ohtu kaassõitjaid, viibida sõidukis rulluiskudel, rulal vms;
7) eirata teisi käesoleva korraga kehtestatud nõudeid.
§ 7. Sõidu eest tasumine
(1) Kommertsliiniveo teenuste (sõidupilet, sõidusoodustused jm) hinnad kehtestab vedaja.
(2) Avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariif ja/või sõidupileti hind sätestatakse avaliku teenindamise lepingus. Sõidukilomeetri tariif on sõitja sõidupileti hinna arvutamise aluseks olev ühe kilomeetri sõiduhind.
(3) Sõidu eest tasumine toimub vastavalt kehtestatud sõidupileti hinnale. Sõidu eest tasumine võib toimuda ka elektrooniliste maksevahendite (kiipkaart, magnetkaart) abil.
(4) Soodustatud tingimustel võib sõitja kasutada ühissõidukit seadustega kehtestatud korras.
(5) Piletite ja üksikpiletite (talongide) müük võib toimuda müügipunktide, kassade või ühissõidukis juhi või selleks ettenähtud töötaja poolt. Ühissõidukis müüdava, üheks sõiduks kasutatava pileti peab väljastatama kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu või vormistatama isekopeeruva blokkpileti.
(6) Konkreetsele reisile müüdud piletil peab olema loetavalt märgitud pileti number, pileti hind, sõidu alg- ja lõpp-punkt, liini number ja nimetus, ühissõiduki väljumisaeg ja kuupäev, vedaja nimi või teenindusmärk, aadress ja kassaaparaadi (kassaseadme) number. Piletil ei tohi olla parandusi.
(7) Vedaja poolt kasutatav piletisüsteem peab võimaldama tulude arvestust ja kontrolli, sõitjate arvu ja müüdud piletite koguse arvestamist liikide lõikes.
(8) Konkreetsele reisile ostetud pilet kehtib ainult sellele reisile, millele see on müüdud. Sõitja peab pileti saamisel kohe kontrollima piletil olevate andmete õigsust ja pileti hinna vastavust makstule.
(9) Maakonna- või kaugliini ühissõidukile eelnevalt pileti ostnud, kuid sellest maha jäänud sõitja kaotab õiguse sama piletiga sõita mis tahes teises ühissõidukis. Piletit tagasi ei osteta.
(10) Maakonna- või kaugliinil ärajäänud reisi korral kassasse tagastatud pilet ostetakse tagasi.
(11) Maakonna- ja kaugliinil on sõitjal õigus eelnevalt ostetud pilet enne ühissõiduki väljumist tagasi müüa.
(12) Piletite tagasiostmise korra kommertsliinil kehtestab vedaja. Avalikul liiniveol piletite tagasiostmise kord sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.
(13) Ühissõiduki rikke korral liinil või muul vedajast oleneval põhjusel kehtib sellele ostetud pilet või selles märgistatud pilet sama liini teistes ühissõidukites või sama vedaja sama teed sõitvates ühissõidukites.
(14) Sõidu katkemisel (v.a linnaliinidel) vedajast mitteolenevatel põhjustel (tuisk, libe tee jne) tagastatakse sõidutasu sõitmata jäänud osa eest vedaja poolt. Sama ühissõidukiga sõidu alguspunkti tagasipöördumise korral katab sõidukulud vedaja.
(15) Valla- ja linnaliinidel koera veo eest tasu ei võeta. Koera vedu, v.a sülekoer ja pimeda juhtkoer, maakonna- ja kaugliinidel on tasuline.
§ 8. Pagasi ja käsipakkide vedu ja hoidmine
(1) Linna-, valla- ja maakonnaliinil on sõitjal õigus ühissõiduki salongis tasuta vedada käsipakke ja esemeid, mille ühiku mõõtmete summa ei ületa 200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde. Need ei tohi takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis.
(2) Kaugliinil on sõitjal õigus tasuta vedada ühissõiduki salongis käsipakke ja esemeid, mille ühiku mõõtmete summa ei ületa 150 cm ja kogukaal 30 kg, samuti ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde.
(3) Käsipakid, suusad ja muud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud esemed ei tohi segada teisi reisijaid ega rikkuda nende riideid ja ühissõiduki sisemust.
(4) Ühissõiduki pagasiruumis võib vedada pagasit, mille ühiku mõõtmete summa ei ületa 150 cm ja kogukaal 30 kg, samuti ümbrises suuski ning kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid.
(5) Ühissõiduki salongis ja pagasiruumis ei ole lubatud vedada keelatud pagasit ega käsipakke, mis sisaldavad keelatud pagasi loetelus olevaid aineid ja esemeid.
Keelatud pagas on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed, samuti ühissõidukit määrivad või kahjustavad ained ja esemed.
(6) Ühissõiduki salongis veetavate käsipakkide eest vastutab sõitja. Pagasiruumi paigutatud pagasi eest vastutab vedaja.
(7) Vedaja hoiab väljavõtmata jäetud pagasit, samuti ühissõidukist leitud esemeid (v.a kiirestiriknevad toiduained) seadusega sätestatud korras.
(8) Pagasi vastuvõtmise, veo ja väljaandmise korra ning veo ja hoiu hinnad kommertsliinivedudel kehtestab vedaja, avalikul liiniveol sätestatakse need lepingus.
§ 9. Terminalid, bussijaamad, ootekojad ja peatuskohad
(1) Omavalitsusüksused ja maavalitsused korraldavad oma haldusterritooriumil ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtavad meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks.
(2) Olenevalt vedude mahust ja iseloomust peab sõitjate teenindamiseks olema rajatud vastavad reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad ja peatuskohad.
(3) Maakonna- ja kaugliinibuss peab alustama ja lõpetama liini lähte- ja sihtpunkti terminalis või bussijaamas, selle puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohas. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võivad alg- ja lõpp-peatused olla suuremates transpordisõlmedes (sadam, lennu- või raudteejaam jt) või mujal, kui see on eelnevalt kooskõlastatud vastava valla- või linnavalitsusega ja vajadusel ka transpordisõlme omaniku või rentnikuga.
(4) Maakonna- ja kaugliinibuss peab liini vahepeatustes läbima terminalid või jaamad, nende puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohad. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võib terminali või bussijaama mitte läbida, kooskõlastades selle eelnevalt vastava valla- või linnavalitsusega.
(5) Terminali või bussijaama omanik või rentnik peab kõigile vedajatele tagama võrdsed tingimused terminali või bussijaama kasutamisel. Linna- või vallaliini alg- või lõpp-peatuse seisuplatsi omanik või rentnik peab kõigile vedajatele tagama võrdsed tingimused seisuplatsi kasutamisel.
(6) Sõidupiletite müüki terminalidest ja bussijaamadest kommertsliinidele väljuvatele ühissõidukitele võivad vedajad korraldada ka väljaspool terminali või bussijaama asuvatest kassadest, samuti ühissõidukites juhtide või selleks ettenähtud töötajate poolt. Avalikul liiniveol korraldavad sõidupiletite müüki linna-, valla- ja maavalitsused koos vedajatega.
(7) Sõitjatele vajaliku teabe (sõiduplaanid, hinnakirjad, sõidusoodustused, andmed vedajate kohta, infotelefonid jm) olemasolu eest terminalides ja bussijaamades, samuti terminalide ja bussijaamade korrashoiu eest vastutab nende omanik või rentnik.
(8) Sõitjatele vajaliku teabe (väljumisajad või liiklusintervallid, infotelefonid jm) olemasolu ootekodades ja peatuskohtades korraldavad valla-, linna- ja maavalitsus.

3. peatükk
JUHUVEDU

§ 10. Üldsätted
(1) Sõitjate juhuvedu võib korraldada vedaja, kellel on ühistranspordiluba. Juhuveo teostamine ilma ühistranspordiloata on keelatud.
(2) Rahvusvahelist juhuvedu võib korraldada ühistranspordiloal Teede- ja Sideministeeriumi poolt tehtud rahvusvahelist sõitjatevedu lubavat kannet omav vedaja, kes vastab Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele.
(3) Juhuveo korras veetakse ühise eesmärgi (turism, kontserdi- ja teatri- külastused jm) nimel eelnevalt moodustatud sõitjate gruppi ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja vahelise lepingu alusel.
(4) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga ja mille eesmärk on osutada teenust liiniveo kasutajatele, on ilma liiniloata, avaliku teeninduse lepinguta või vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo lepinguta keelatud.
(5) Juhuveo käigus ei ole lubatud sõitjaid teel peale võtta ega maha panna, kui see ei ole vedaja ja tellija vahel kokku lepitud teisiti.
(6) Juhuveo eest tasumine toimub sõitjate grupi ühise maksedokumendi (sularahas või ülekandega) alusel.
(7) Juhuveoteenuse hinna kehtestab vedaja.
§ 11. Juhuveo dokumentatsioon
(1) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel peab vedaja kasutama Rahvusvahelise juhuveo kontrolldokumendi sõidulehte. Sõiduleht peab olema täidetud enne veo alustamist. Kontrolldokument koos kõigi sõidulehtede originaalidega peab olema ühissõiduki juhi käes kogu sõidu vältel.
(2) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel, reisikava koostamisel ja sõidulehe vormistamisel peavad tellija ja vedaja järgima Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) nõudeid.
(3) Siseriikliku juhuveo korraldamisel ja reisikava koostamisel peavad tellija ja vedaja järgima mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja korralduse eeskirja sätteid.
§ 12. Vedaja ja ühissõiduki juhi kohustused juhuveol
(1) Vedaja ja ühissõiduki juht on kohustatud tagama sõitjate ja pagasi ohutu kohale toimetamise ning sõitjate teeninduse ja pagasiveo kvaliteedi vastavalt tellimuses või lepingus sätestatule.
(2) Rahvusvahelisel juhuveol on ühissõiduki juht kohustatud paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud sõidulehe esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks kontrollija esimesel nõudmisel.

4. peatükk
TAKSOVEDU

§ 13. Üldsätted
(1) Taksovedu võib korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba.
(2) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (edaspidi põhiline teeninduspiirkond). Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium.
(3) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal.
(4) Takso võib seista kliendi ootel (v.a tellitud takso) ainult taksopeatuse eritähistust omavas kohas.
(5) Taksona kasutataval sõidukil peab olema:
1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on sõna TAKSO;
2) taadeldud ja taksoga kohandatud taksomeeter.
Sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid.
Alates 1. juulist 2001. a peab taksomeeter olema varustatud printeriga. Printeri puudumisel on lubatud kasutada ainult taksomeetrit, millesse programmeeritud taksoteenuste tariifide ümberlülitamine toimub üksnes automaatselt.
(Teede- ja sidemin m 15.01.2001 Nr.1 jõust.28.01.2001)
(6) (Kehtetu - Teede- ja sidemin m 21.11.2000 Nr.92 jõust.03.12.2000)
(7) Taksoveo paremaks korraldamiseks võib linna- või vallavolikogu kehtestada takso tööajagraafiku sisseseadmise nõude. Graafiku kinnitamise ja andmise korra kehtestab linna- või vallavalitsus.
§ 14. Taksojuhi kohustused ja õigused
(1) Taksojuht on kohustatud:
1) panema takso näitlaua paremale poole nähtavale kohale taksole väljastatud sõidukikaardi ja esitama selle kontrolliõigusega ametiisikule;
2) paigaldama parempoolse tagaukse aknale teenuste hinnakirja;
3) teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri;
4) olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt;
5) abistama sõitjaid pagasi paigutamisel;
6) sõitma sihtkohta lühimat või sõitja poolt soovitud teed mööda;
7) omama piisavalt vahetusraha.
(2) Taksojuht on kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus.
(3) Paragrahvi 13 lõike 5 punktis 2 toodud automaatse tariifide ümberlülitamisega taksomeetri kasutamisel peab taksojuht andma taksoteenuse kasutajale vedaja rekvisiitidega blanketil käsitsi täidetud kviitungi osutatud taksoteenuse kuupäeva, kellaaja ja üldmaksumuse kohta.
(4) Taksojuhil on keelatud:
1) sõitja nõusolekuta teenindada samaaegselt teisi isikuid;
2) mõjuva põhjuseta keelduda sõitja teenindamisest;
3) sõitja nõusolekuta lubada sõidu ajal olla taksos kõrvalistel isikutel;
4) hoida taksos sõitja teenindamiseks mittevajalikke ja sõitjat segavaid esemeid;
5) nõuda sõitjalt taksomeetri näidust kõrgemat sõidutasu;
6) suitsetada sõitja teenindamise ajal.
(5) Taksojuhil on õigus reisija teenindamisest keelduda, kui:
1) sõitja on ilmsete joobetunnustega;
2) sõitja on taksot määrivates riietes;
3) sõitja keeldub ettemaksust sõiduks väljapoole põhilist teeninduspiirkonda;
4) sõitja käitumise tõttu või muudel asjaoludel võib oletada, et taksojuhi turvalisus ei ole tagatud;
5) sõitja soovib vedada paragrahvi 8 lõikes 5 sätestatud keelatud pagasit.
§ 15. Sõitja õigused ja kohustused
(1) Sõitja võib taksot saada:
1) ettetellimisega;
2) taksopeatusest;
3) väljaspool taksopeatust käega märku andes.
(2) Taksopeatusest on õigus saada taksot väljaspool järjekorda:
1) alla 4-aastase lapsega isikutel;
2) nähtavate puuetega inimestel või puuet tõendava dokumendi alusel.
(3) Sõitja võib taksopeatusest valida endale sobivat taksot. Peatuses seisvad teised taksod peavad võimaldama sellele väljasõidu peatusest.
(4) Akende avamine ja raadio sisselülitamine võib toimuda ainult sõitja ja taksojuhi vastastikusel kokkuleppel.
(5) Sõitja pagas ei tohi takistada pakiruumi luugi sulgemist ega koormata taksot üle.
(6) Sõitjal on keelatud sõidu ajal segada taksojuhti ja tõmmata tema tähelepanu kõrvale takso juhtimiselt.
§ 16. Sõidu eest tasumine
(1) Taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi.
(2) Pagasi eest sõitja eraldi tasuma ei pea.
(3) Taksojuhil on õigus sõidul väljapoole linna piiri nõuda sõitjalt osalist või täielikku ettemaksu, arvestades oletatavat sõidu pikkust. Ettemaksu kohta peab taksojuht andma sõitjale vormikohase kviitungi. Lõplik arvlemine takso kasutamise eest toimub sõidu lõpul.
(4) Ettetellitud takso kasutamisest loobumisel peab sõitja tasuma ettetellimistasu ja arve vastavalt taksomeetri näidule.
(5) Sõitja poolt õigusrikkumise toimepanekul (avaliku korra rikkumine, sõidutasu maksmisest keeldumine vm) on taksojuhil õigus toimetada sõitja lähimasse politseiasutusse sõitja kulul.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 17. Kontroll ja vastutus
(1) Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõiduki juht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks järgmised dokumendid:
1) kommertsliiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) sõidukikaardi ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud liiniloa number ja loa kehtimise aeg ning liiniloa andja rekvisiidid;
2) avalikul liiniveol (kaasa arvatud eriotstarbeline vedu) sõidukikaardi ning kinnitatud sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud avaliku teenindamise lepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
3) tellija ja vedaja sõlmitud lepingu alusel korraldataval eriotstarbelisel kommertsliiniveol sõidukikaardi ning sõiduplaani või selle koopia, millele on märgitud veolepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
4) juhu- ja taksoveol sõidukikaardi.
(2) Tegevusloata, liiniloata või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud dokumentideta veondustegevuse peatab politseiametnik või muu selleks seaduse alusel õigust omav ametiisik.
§ 18. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 4. augusti 1997. a määrus nr 31 "Sõitjateveo eeskirja kehtestamine" (RTL 1997, 126/127, 734; 204, 1076; 1999, 21, 234) tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a.
1 Arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu määruste 684/92 (EÜT L 074, 20.03.1992, lk 1) ja 11/98 (EÜT L 004, 08.01.1998, lk 1-9) nõudeid.

Minister Toivo JÜRGENSON
Kantsler Margus LEIVO