In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Üldinfo » Tarbijakaitse


Üldinfo


Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim

Turism


Tarbijakaitse nõustab ja abistab

Tarbijal peab olema võimalik saada teavet oma seaduslike õiguste kohta ja selline teave peab olema ka võimalikult lihtsalt ja kergesti kättesaadav.

Üsna sageli on tarbija ja kaupleja vahelise arusaamatuse põhjuseks just see et kumbki pool ei ole teadlik tarbija seaduslikest õigustest.

Eeltoodu tingibki tõsise vajaduse tarbijakaitsealase nõustamistegevuse järele mida Tartu Tarbijakaitseühing on mõnda aega ka teinud.

Nii on ühingu info ja nõustamise telefonidel 7427-793 ja 7420-996 antud septembri- ja oktoobrikuus nõu 197 tarbijale, kuidas kaitsta oma õigusi ning esitada pretensiooni teenuse või kauba müüjale.

Kaupade ostuga oli probleeme 83 tarbijal, kusjuures valdavalt ei oldud rahul jalatsite kvaliteediga.

Tehnikakaupadest oli enim probleeme arvutite, telefonide ja teiste sidevahendite kvaliteediga. Rõivaid ja teisi tekstiilikaupu puudutavaid kõnesid oli 7. Teenustega seoses oli pöördumisi 9 korral, kusjuures elamumajandusega seotud probleemidest olid sagedasemad korteriühistute pöördumised kütte, vee, elektri- ja hooldustööde ning eluaseme kuludega seonduvad küsimused (16).

Kui alustasime nõustamistegevusega 2001. aastal, siis andsime ainult teavet selle kohta, mida ütleb seadus, kelle poole pöörduda ja mida selle teabega peale hakata ning kui küsijal oli vaja enamat, juhatasime õige aadressi.

Nõustamistegevus on aja jooksul aga püstitanud üha uusi ülesandeid tarbija huvide kaitsel ning lisaks teabe edastamisele aitame nüüd ka otsustada, mida selle teabe põhjal teha.

Viimasel ajal üha rohkem oleme hakanud abistama tarbijaid nende probleemide lahendamisel, mis seisneb juba suhtlemises teiste osapooltega, kirjade koostamises, kaasabis vajalike paberite täitmiseks jne.

Siinkohal toongi ära mõned lahendused:

Nii soovis tarbija osta arvutile vahemälu, mida ta garantiiaja tõttu sai osta ainult samast firmast, kust oli ostnud arvuti. Arvutisse oli installeeritud ka kõneprogramm JAWS (maksumusega 21 000 krooni), mille kasutamise võimalus aga kadus teostatud remondi ajal ja loomulikult soovis tarbija selle programmi taastamist või kompenseerimist arvutifirma poolt.

Firma aga leidis, et tarbija nõue ei ole põhjendatud, pidades võimalikuks asjaolu, et andmed ja programmid olid juba enne remonti toomist vigased.

Peale kirjaliku põhjendatud nõude esitamist ja mõningasi telefoni teel tehtud pöördumisi arvutifirma juhtkonna poole ongi paarikuulise asjaajamisega jõutud sinnamaani, et firma on otsustanud sügava nägemispuudega tarbijale vastu tulla ning tema jaoks üliolulise programmi kasutuskõlbulikuks teha.

Teise näite tahaks tuua sideteenuste osutamise valdkonnast. Meie poole pöördus tarbija, kes oli hakanud interneti sissehelistamisteenuse kasutajaks, kusjuures teenuse osutaja oli eelnevalt selgitanud, et mingeid lisatasusid interneti kasutamisega ei kaasne.

Loomulikult oli tarbija üllatus aga suur, kui ta sai mõne aja pärast tuhandetesse kroonidesse küündiva arve kõnede eest Guinea-Bissausse.

Ühtlasi oli arve esitaja lisanud nüüd arvele ka selgitava kirja teenuse kasutamisega kaasnevatest ohtudest ja võimalustest neid ohte vältida!

Antud asjas on inkassofirma esitanud tarbijale võlanõude ja ähvardab kohtuga. Tarbija on aga avaldanud soovi tema huve kohtus kaitsta.

Mitmeid lahendusi on tulnud otsida mööblit tootvate firmade ja tarbijate vahelistes vaidlustes, kuna peale tellimuse täitmist tarbija leiab, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele.

Eeltoodust lähtuvalt ei tähenda nõustamine ainult teabe jagamist, vaid sageli ilmneb vajadus õigusabi järele: millised on seadused, mis kell mingi ametnik vastu võtab, kui palju mingi teenus maksab vms.

Tarbijate nõustamine peab eelkõige täpse teabe põhjal pakkuma tegutsemisvõimalusi. Meie ülesandeks ei ole aidata inimesi nende psühholoogiliste ja emotsionaalsete probleemide lahendamisel ega anda isiklikku elu või poliitilisi otsuseid puudutavaid nõuandeid.

Oma nõuannetes peame jääma igal juhul erapooletuks.

Nagu näeme kaasaegses demokraatlikus ühiskonnas on inimesel õigus ja vajadus ligipääsuks väga laialdasele teabele. Kui neil puudub korralik teave, ei saa nad ka realiseerida oma kodanikuõigusi.

Peeter Kruus
Tartu Tarbijakaitseühingu esimees