In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Üldinfo » Tartu ajalugu


Üldinfo


Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim

Turism


Mõni rida Tartu linna ajaloost

Muinaslinnus asus Tartus juba I aastatuhandel m. a. j. 1030. aastal vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed. See sündmus on kajastatud vanades Vene kroonikates ja seetõttu loetakse 1030. aastat ka Tartu esmamainimise aastaks kirjalike allikates. 1061. aastal vallutasid eestlased Tartu tagasi.

13. sajandis teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult sakslaste kätte. Samal aastal läänistatakse Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile ning Tartust saab keskaegse vasallriigi, Tartu piiskopkonna keskus.

1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Pärast Pihkva ja Novgorodi allutamist Moskvale Tartu tähendus kaubalinnana väheneb.

Liivi sõja alguses, 1558. aastal vallutavad Tartu Vene väed. Elanikud küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui vastavalt Jam Zapolski rahulepingule läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla.

1583. aastal asutavad poolakad Tartusse jesuiitide gümnaasiumi. Rootsi-Poola sõdades 17. saj alguses käib linn korduvalt käest kätte kuni jääb 1625. aastal lõplikult rootslastele.

1630. aastal asutatakse Tartusse gümnaasium ja 1632. aastal ülikool, mis asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi järgi saab nimeks Academia Gustaviana. Ülikool tegutseb Tartus vaheaegadega (1656-1661 on linn jälle Vene võimu all) kuni 1699. aastani, mil kolitakse teravnenud rahvusvahelise olukorra tõttu Pärnusse, kus tegutseb kuni 1710. aastani.

Põhjasõjas alistub Tartu 1704. aastal Vene vägedele. Kogu Eesti- ja Liivimaa, sealhulgas sõjas laastatud Tartu minek Vene võimu alla fikseeritakse 1721. aasta Uusikaupunki (Nystadi) rahulepinguga. 1764. aastal, pärast keisrinna Katariina II külaskäiku, algab varaklassitsistliku Tartu ülesehitamine.

1763-67 ehitatakse Tartu välja kindluslinnana. Tartu omandab suure tähenduse sõlmpunktina Peterburi-Königsbergi postimaanteel. 1770.-1780. aastatel ehitatakse Raekoda ja imposantne Kivisild.

1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool saksakeelse keiserliku ülikoolina. Tartu muutub Vene impeeriumi oluliseks teaduskeskuseks, rajatakse maailmatasemel Tähetorn, ülikooli kliinikud, raamatukogu ja botaanikaaed. Teaduse kõrval õitseb Tartus saksa üliõpilaselu, Tartut nimetatakse Emajõe Ateenaks.

Alates 19. saj keskpaigast on Tartu üliõpilaste seas üha rohkem eesti ja läti päritolu tudengeid, Tartust kujuneb eesti vaimu- ja seltsilelu keskus:

1864. aastal hakkab ilmuma "Eesti Postimees";
1865. a asutatakse "Vanemuise" selts;
1869. a toimub esimene eesti üldlaulupidu;
1870. a asutatakse Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti Põllumeeste Selts;
1872. a Eesti Kirjameeste Selts;
1906 juugendstiilis Vanemuise teatri maja; asutatakse esimene eesti keskkool – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium, samal aastal valmib Esimene Eesti Laenu-Hoiu Ühisus ja Tartu Telefonivabrik.
1909 asutatakse Eesti Rahva Muuseum. Tartus rajatakse ka olulised Eesti majandusettevõtted.

1876. a valmib Tapa-Tartu raudtee, mis tagab raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga. 1887. a valmib Valga-Tartu raudtee, mis tagab raudteeühenduse ka Riiaga.

1880. aastate lõpul süveneb venestamine. 1889. aastal muudetakse õppetöö Tartu ülikoolis venekeelseks.
1893. a nimetatakse seni ametlikult Dorpati nime kandnud Tartu Jurjeviks. Samal ajal muutub Tartu mitme ülikooliga linnaks. Juba 1848. a asutatud Veterinaariainstituudi kõrvale asutatakse 20. saj algul ka Rostovtsevi ja Jassinski eraülikoolid, mis tegutsevad kuni 1918. aastani.

1918. aastal langeb Tartu saksa vägede kätte. Ülikooli varad evakueeritakse Voroneži ja ülikool muudetakse nn Landesuniversität’iks, mis tegutseb septembrist novembrini. Pärast lühikest bolševike võimutsemist aastavahetusel 1918-1919 vabastatakse Tartu Eesti vägede poolt. 1919. aasta 1. detsembril avatakse Tartu ülikool rahvusülikoolina. Tartu muutub eesti teaduse ja akadeemilise elu keskuseks.

Sajandivahetuse Tartu
Vaade sajandivahetuse Tartule

2. veebruaril 1920
. aastal kirjutatakse Tartus alla rahuleping Eesti ja nõukogude Venemaa, 14. oktoobril Soome ja ja nõukogude Venemaa vahel.

Eesti Vabariigis jääb Tartu eeskätt akadeemilise elu keskuseks, siin ilmub Eesti suurim päevaleht "Postimees".

Kaubahoov (1938)
Kaubahoov 1938. a.


1940
okupeeritakse Eesti Nõukogude Liidu poolt. Alates 9. juulist 1941 seisab rinne Tartu kohal kolm nädalat.

Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal, aastatel 1944-1991, oli Tartu Nõukogude Eesti suuruselt teine linn. Siin tegutsevad eestikeelne Tartu Riiklik Ülikool ning 1951. a viimasest eraldatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Rajatakse ka mitmed peamiselt idaturu vajadustele suunatud tööstusettevõtted, näiteks aparaaditehas ja põllumasinate tehas "Võit". Kuna Tartu servale Raadile rajati strateegiliste pommitajate lennuväli, oli Tartu kuni 1990. aastate alguseni väliskülalistele suletud linn, mis oluliselt pärssis linna arengut.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Tartu jälle välisilmale avatud. Tartu Ülikoolis ja Eesti Põllumajandusülikoolis õpib üha rohkem tudengeid teistest Euroopa riikidest, eeskätt Soomest. Vaatamata majandusarengu takerdumisele 1990. aastate algul (suurte tööstusettevõtete ümberprofileerimine, Tartu Kommertspanga krahh) on need raskused tänaseks ületatud.

Tartu linn seab endale eesmärgiks olla omalt positsioonilt edukas ja kaasarääkiv 21. sajandi infoühiskonnas.